Hoppa till innehåll

Bargojoavku ovddidit sámeoahpahusa

opetus- ja kulttuuriministeriö
Julkaisuajankohta 6.2.2020 14.16 | Julkaistu suomeksi 7.2.2020 klo 14.29
Dieđáhus
Saamen lippu.

Oahpahus- ja kulturministeriija lea ásahan sámegielaid ja sámegielat oahpahus ovddidanbargojoavkku. Bargojoavkku doaibman lea guorahallat sámegielat árabajásgeassima, sámiid kultur- ja giellabeassedoaimma, sámeoahpahusa ja –skuvlejumi dili ja dahkat dárbbašlaš evttohusaid. Bargojoavkku sátnejođiheaddjin doaibmá jođiheaddji Tiina Silander oahpahus- ja kulturministeriija. Bargojoavku doaibmaáigodat nohká jagi loahpas.

Anarâškielân

Nuõrttsääʹmǩiõʹllei

Bargojoavku galgá dahkat evttohusaid earret eará sámegiela ja sámegielat oahpahusa, skuvlejumi, árabajásgeassima sihke sámiid kultur- ja giellabeassedoaimma ovddideamis ja oažžuma nanosmahttimis, ja oahpahus- ja árabajásgeassinbargoveaga oažžumis.

Lassin bargojoavku dahká evttohusaid sámegielat oahppamateriála oažžumis, sámegiela, sámiid historjjá ja kultuvrra dovddusvuođa lasiheamis ja Davviriikkaid skuvlaovttasbarggu nannemis sámeoahpahusas. Bargojoavku dahká evttohusaid maiddái sámegielat sosiála- ja dearvvašvuođasuorggi bargoveaga skuvlendárbbuid.

”Sámegielat oahpahusa sajádat lea okta deháleamos dahkki, mii váikkuha sámiid boahttevuhtii. Skuvllaid mearkkašumi sámegiela, -kultuvrra ja -servoša boahttevuhtii ii sáhte liigás olu deattuhit. Sámegiela sajádaga nannen lea duođaid dehálaš.  Olu lea vel bargu, vai sámegiela vai sámiid gielalaš rievttit ollašuvvet miehtá riikka”, dadjá oahpahusministtar Li Andersson.

Sámiin lea vuođđolága mielde riekti bajásdoallat ja ovddidit iežas gielas ja kultuvrras oppa riikkas. Čuovvundieđuid mielde vuollel 10-jahkásaš sámemánáin eanaš oassi sámiid ruovttuguovllu olggobealde. Suomas hállojuvvon sámegielain davvisámegiella lea áittavuollásaš ja anárašgiella ja nuortalašgiella garrasit áittavullošat.

Máŋggat sámegielaid joatkevašvuođa ja ovttaskas olbmo gielalaš rivttiid ollašuhtti,a dáfus guovddáš doaimmat, dego sámiid kultur- ja giellabeassedoaibma, leat sorjavačča daidda mearreáiggiid gaskka mieđihuvvon vihkkehallanvuollásaš ruhtadeamis. Go sámiid gielalaš rievttit leat meroštallojuvvon láhkaásaheamis sámiid ruovttuguovllus ja dan olggobealde sierra dásiin, de lea dárbu guorahallat sámeoahpahusa dili oktan oppalašvuohtan riikkaviidosaččat ja buot skuvlendásiin.

Stáhtaráđđi dohkkehii jagi 2014 prinsihppamearrádusa sámegielaid ealáskahttima doaibmabidjoprográmmas. Doaibmabidjoprográmma sisttisdoalai máŋggaid doaibmabijuid, maid ollašuhttin jotkojuvvo ja ođđa dárbbut bohtet ovdan oppa áigge.

Duogáš

Sámiid ásset árbevirolaš ássanguovlluideaset Suomas, Norggas, Ruoŧas ja Ruoššas. Buohkanassii sápmelaččat leat oktiibuot 75 000-100 000. Eanemus sápmelaččat leat Norggas. Suoma sámeguovlu gokčá Eanodaga, Ohcejoga ja Anára gielddaid ja Sámi bálgosa guovllu Soađegilis. Suomas ásset sulaid 10 000 sápmelačča. Sis jo badjel 60 % ásset ruovttuguovlluset olggobealde.

Suomas hállet golbma sámegiela: anárašgiela, nuortalašgiela ja davvisámegiela. Sámiin lea leamašan jagi 1996 rájes ruovttuguovllusteaset gielas ja kultuvrras guoskevaš iešstivrejupmi, mii lea vuođđolágas.

Lassidieđut: hoavda Jari Rajanen, t. 0295 330 268

Eará sajis neahtas

Anarâškielân

Pargojuávkku ovdediđ sämimáttááttâs

Máttááttâs- já kulttuurministeriö lii asâttâm sämikielâi já sämikielâlii máttááttâs ovdedempargojuávhu. Pargojuávhu pargon lii tarkkuđ sämikielâlii arâšoddâdem, sämmilij kulttuur- já kielâpiervâltooimâ, sämimáttááttâs já -škovlim tile sehe toohâđ tárbulijd iävtuttâsâid. Pargojuávhu saavâjođetteijen tuáimá jođetteijee Tiina Silander máttááttâs- já kulttuurministeriöst. Pargojuávhu toimâpaje nohá ive loopâst.

Pargojuávkku kalga toohâđ iävtuttâsâid eereeb iärrás sämikielâi já sämikielâlii máttááttâs, škovlim, arâšoddâdem sehe sämmilij kulttuur- ja kielâpiervâltooimâ oovdedmist já finnim pyereedmist, sehe máttááttâs- já arâšoddâdempargovievâ finniimist.

Toos lasseen pargojuávkku kalga toohâđ iävtuttâsâid sämikielâlii oppâmateriaal finniimist, sämikielâi, sämmilij historjá já kulttuur tubdâm lasseetmist sehe Tave-eennâmlii škovlâoovtâstpargo pyereedmist sämimáttááttâsâst. Pargojuávkku taha iävtuttâsâid meid sämikielâlij sosiaal- já tiervâsvuođâsyergi pargovievâ škovlimtáárbuin.

"Sämikielâlii máttááttâs sajattâh lii ohtâ tehálumosijn sämmilij puátteevuotân vaikutteijee tahhein. Škoovlâ merhâšume sämikielâ, sämikulttuur já sämisiärváduv puátteevuotân ij pyevti liijgás tiäduttiđ. Sämikielâ sajattuv nanodem lii tuođâi tehálâš, ko vala lii ennuv pargo, vâi sämmilij kielâvuoigâdvuođah olášuveh miätá eennâm", iätá máttááttâsminister Li Andersson.

Sämmilijn lii vuáđulaavâ miäldásâš vuoigâdvuotâ paijeentoollâđ já ovdediđ jieijâs kielâ já kulttuur oles enâmist. Čuávvumtiäđui mield vuálá 10-ihásijn sämipárnáin enâmus uási áásá sämmilij päikkikuávlu ulguubeln. Suomâst sarnum sämikielâin tavesämikielâ lii uhkevuálásâš já anarâškielâ sehe nuorttâlâškielâ láá eromâšávt uhkevuálásiih.

Maaŋgah sämikielâi jotkuuvâšvuođâ sehe ovtâskâs ulmuu kielâlij vuoigâdvuođâi olášume tááhust teháliih tooimah, tego sämmilij kulttuur- já kielâpiervâltoimâ, láá kiddâ tooid meriáigásávt mieđettemnáál kuorâttâllâmvárásii ruttâdmist. Ko sämmilij kielâliih vuoigâdvuođah láá miäruštâllum lahâaasâtmist sämmilij päikkikuávlust já ton ulguubeln sierâ taasijn, te lii tárbu tarkkuđ sämimáttááttâs tile ohtân olesvuottân väldikodálávt já puoh škovlimtaasijn.

Staatârääđi tuhhiittij ive 2014 prinsiipmiärádâs sämikielâi iäláskittem toimâohjelmist. Toimâohjelm siskeldij tooimâid, moi olášuttem juátkoo já uđđâ táárbuh iteh ohtânmaanoost.

Tuávááš

Sämmiliih ääsih sii ärbivuáválijn aassâmkuávluin Suomâst, Taažâst, Ruotâst já Ruošâst. Puohnâssân sämmiliih láá ohtsis 75 000-100 000. Enâmustáá sämmiliih láá Taažâst. Suomâ sämikuávlu luávdá Iänuduv, Ucjuv já Aanaar kieldâid sehe Laapi palgâs kuávlu Suáđigil kieldâst. Suomâst ääsih suulân 10 000 sämmilâžžâd. Sist paijeel 60 prosenttid ääsih jo päikkikuávlus ulguubeln.

Suomâst sárnuh kuulmâ sämikielâ: anarâškielâ, nuorttâlâškielâ já tavesämikielâ. Sämmilijn lii lamaš ive 1996 rääjist päikkikuávlustis sii kielân já kulttuurân kyeskee vuáđulaavâ miäldásâš jiešhaldâšem.

Lasetiäđuh: jođetteijee Jari Rajanen, p. 0295 330 268

Eres saajeest viermist

Nuõrttsääʹmǩiõʹllei

Äʹrttel viikkâd ooudâs sääʹm-mättʼtõõzz

Mättʼtõs- da kulttuurministeria lij miäʹrrääm sääʹmǩiõli da sääʹmǩiõllsa mättʼtõõzz ooudâsviikkâmääʹrtel. Ääʹrtel tuâjjan lij taʹrǩstõõllâd sääʹmǩiõllsa ouddpeâmm, saaʹmi kulttuur- da ǩiõllpieʹsstuåimmjummuž, sääʹm-mättʼtõõzz da -škooultõõzz sââʹj di tuejjeed taarbšeei eʹtǩǩõõzzid. Ääʹrtel saaǥǥjååʹđteejen tuåimmai jååʹđteei Tiina Silander Mättʼtõs- da kulttuurministeriast. Ääʹrtel tuåimmjempââʹjj põõtt eeʹjj looppâst.

Ääʹrtel âlgg tuejjeed eʹtǩǩõõzzid jeäʹrbi mieʹldd sääʹm ǩiõli da sääʹmǩiõllsa mättʼtõõzz, škooultõõzz, ouddpeâmm di saaʹmi kulttuur- da ǩiõllpieʹsstuåimmjummuž ooudâsviikkmõõžžâst da vuäǯǯamvuõđ raʹvvjummšest, di Mättʼtõs- ja ouddpeâmmtuâjjlažkååʹdd vuäǯǯamvuõđâst.

Lââʹssen ääʹrtel âlgg tuejjeed eʹtǩǩõõzzid sääʹmǩiõllsa mättmateriaal vuäǯǯamvuõđâst, sääʹm ǩiõli, saaʹmi historia da kulttuur tobddâmvuõđ lââʹzztummšest di Tâʹvvjânnamla škooulõhttsažtuâj raʹvvjummšest sääʹm-mättʼtõõzzâst. Äʹrttel tuejjad eʹtǩǩõõzzid še sääʹmǩiõllsai sosiaal- da tiõrvâsvuõttsueʹrj tuâjjlažkååʹdd škooultemtaarbin.

Saaʹmin lij vuâđđlääʹjj meâldlaž vuõiggâdvuõtt juäʹtǩǩed ooudâs da ooudâsviikkâd jiijjâs ǩiõlâs da kulttuuʹres puk jânnmest. Vuåppâmteâđai mieʹldd vuâlla 10-âkksain sääʹmpäärnain väʹlddvueʹss jäälast saaʹmi dommvuuʹd åålǥbeäʹlnn. Lääʹddjânnmest mainstum sääʹmǩiõlin tâʹvvsääʹmǩiõll lij vaarvuâlaž da aanarsääʹmǩiõll di nuõrttsääʹmǩiõll liâ tuõđlânji vaarvuâla.

Määŋg sääʹmǩiõli juätkkjeeivuõđ di persoon ǩiõllʼla vuõiggâdvuõđi teâuddjummuž määineld kõskksa tuejjummuž, mâʹta saaʹmi kulttuur- da ǩiõllpieʹsstuåimmjummuš, liâ sorččai tõid mieʹrraaiʹjin miöttâmvuâla tuʹmmjõsmeâldlaž teäggtõõzzâst. Ǥu saaʹmi ǩiõllʼla vuõiggâdvuõđ liâ meäʹrtõllum lääʹjjšiõttummšest saaʹmi dommvuuʹdest da tõn åålǥbeäʹlnn jeeʹrestässʼsiʹžžen, lij taarblaž taʹrǩstõõllâd sääʹm-mättʼtõõzz vueʹjj õhttân obbvuõttân väʹlddkååddlânji da pukin škooultemtaaʹzzin.

Valdiasåbbar priimi eeʹjjest 2014 vuâđđjuurdtuʹmmstõõǥǥ sääʹmǩiõli jeällʼtummuž tuåimmprograammâst. Tuåimmprogramm õõʹni seʹst määŋgaid tuåimid, kooi tiuʹddepiijjmõõžž jueʹtǩet da ođđ taarb očndâʹtte čõõđ ääiʹj.

Tuâǥǥa

Sääʹm jälste äʹrbbvuõđlaž jälstem vuuʹdin Lääʹddjânnmest, Taarrâst, Ruõccâst da Ruõššjânnmest. Pukveeʹzz sääʹm liâ õhttseʹžže 75 000-100 000. Jäänmõsân sääʹm liâ Taarrâst. Lääʹddjânnam sääʹmvuʹvdd kätt Jeänõõǥǥ, Uccjooǥǥ da Aanar kååʹdd di Lappi paalǥâskååʹdd vuuʹd Suäʹđjel kååʹddest. Lääʹddjânnmest jälste nuʹt 10 000 säʹmmla. Seeʹst pâʹjjel 60 proseeʹnt jälste juʹn dommvuuʹdes åålǥbeäʹlnn.

Lääʹddjânnmest mainstet kolmm sääʹmǩiõl: aanarsääʹmǩiõl, nuõrttsääʹmǩiõl da tâʹvvsääʹmǩiõl. Saaʹmin lij leämmaž eeʹjjest 1996 vueʹljeeʹl dommvuuʹdest ǩiõlâs da kulttuuʹres kuõskki vuâđđlääʹjj meâldlaž jiõččvaaldâšm.

Lââʹssteâđ: jååʹđteei Jari Rajanen, te’l. 0295 330 268

Jeeʹresåʹrnn interneeʹttest