Sámediehtu vuođđooahpahusa oahppomateriálain lea boarásnuvvan – gelbbolaš sámegielat oahpahusbargit dárbbašuvvojit lasi
Sámegielaid ja sámegielat oahpahusa ovddidanbargojoavku lea barggahan čielggadeami sámegielat oahpahus- ja árrabajásgeassinbargiid fidnemis ja skuvlenbálgáin. Seammás gárvánedje čielggadeamit, mo sámediehtu oidno vuođđooahpahusa oahppomateriálain ja mii lea oahppomateriálaid dilli. Čielggadeamit almmustahttojedje disdaga 1.12.
Sámedieđu oidnon oahppomateriálain
Sámedieđu mearri suoma- ja ruoŧagielat vuođđooahpahusa oahppomateriálain lea vánis ja dieđu kvaliteahtta molsašuddá. Sámediehtu deattuha dáláservodaga sajis vássánáiggi, govain geardduhuvvojit stereotiippat ja sámegielat ja kultuvrrat ovdanbuktojit oktan giellan ja kultuvran.
Sámediehtu ii oahppomateriálain laktojuvvo Suoma historjái ja dáláservodahkii. Dán lassin sámediehtu gieđahallojuvvui ii-sápmelaš oahppi lohkkiposišuvnna dáfus. Dalle sápmelaš oahppi, gii lea suoma- ja ruoŧagielat oahpahusas, dárbbut oažžut dieđu iežas gielas ja kultuvrras eai oaččo fuomášumi.
Vuođđooahpahusa oahppomateriálaid berrelii ovddidit sámedieđu dáfus nu, ahte sápmelaččat ovdanbuktojit materiálas eanet dálááiggi bokte. Livččii buorre váldit vuhtii maiddái ođđasut historjjá erenomážit 1900-logus ovddosguvlui. Govain galgá giddet fuomášumi dasa, mo sápmelaččat ovdanbuktojit dain. Erenomášfuomášumi berrelii giddet sárgojuvvon govaid rasisttalaš stereotiippaide ja čuovgagovaid gávttiid geavaheapmái.
Oahppomateriálaid sámesisdoaluin sámegielat ja kultuvrrat ovdanbuktojit dávjá oktan giellan ja kultuvran. Oahppomateriálain berrelii váldit vuhtii unnimustá golbma Suomas hubmojuvvon sámegiela ja giellajoavkkuid kultuvrraid, vejolašvuođaid mielde maiddái eará, sámeguovllus hubmojuvvon sámegielaid. Dálá oahppomateriálain muitaluvvojit hui unnán duogášdieđut das, manin sápmelaččaid vuoigatvuođat eai ollašuva Suomas ja manin sámegielat leat áitatvuložat.
Oahppomateriálaid dilli
Nuppi čielggadeamis geahčaduvvo sámegielaid árrabajásgeassima (árrabajásgeassin ja kultur- ja giellabeasit), ovda- ja vuođđooahpahusa ja logahatskuvlejumi deaddiluvvon ja digitála oahppomateriálaid dáládilli. Seammás das čielggaduvvojit materiálaid ođasmahttindárbbut.
Sámegielat oahppomateriála buvttadeapmi lea ovddiduvvon ja ođasmahttojuvvon systemáhtalaččat. Ođđa materiála lea buvttaduvvon olu, maiddái digitálahámis. Materiáladilli sámegielain sihke eatnigielas ja vieris gielas lea viehka buorre, vaikko stuorra čuolmmat leat. Stuorámus čuolbma lea boarásnuvvan materiála, mii guoská eará oahppoávdnasiin eanaš materiálaid. Dát eai čuovo oahppoplánaid. Ođđa materiála, mii čuovvu oahppoplánaid, galggalii buvttadit johtilit. Dán lassin materiála váilu oalát hui máŋga oahppoávdnasis vuolit luohkáin ja meastá ollásit bajit luohkáin. Buoremus dilli lea davvisámegielas, heajumus nuortalašgielas.
Logahagas materiála lea dušše sámegielas eatnigiellan ja vieris giellan ja doppenai measta ollásit davvisámegielas. Anárašgielas ja nuortalašgielas lea dušše soames materiála.
Oahpahus- ja árrabajásgeassinbargiid fidnen
Čielggadeamis sámegielat oahpahus- ja árrabajásgeassinbargiid fidnemis boahtá ovdan, ahte sámegielat árrabajásgeassimis ja oahpahusas eai leat doarvái bargui skuvlejuvvon ja sámegielmáhtolaš bargit. Dilli lea seamma buot sámiid ruovttuguovllu gielddain (Ohcejohka, Anár, Eanodat ja Soađegilli) ja ruovttuguovllu olggobealde báikkiin, gos lea sámegielat árrabajásgeassin ja oahpahus (Helsset, Oulu, Roavvenjárga). Bargiin olles 40 % váilu formála gelbbolašvuohta.
Bargiid váilun váikkuha maiddái dasa, mo ja guđelágan árrabajásgeassima sáhttá addit. Ovdamearkka dihte sámegielat ávnnasoahpaheami ja logahatskuvlejumi lea veadjemeahttun ovddidit, jos ávnnasoahpaheaddjit eai skuvlejuvvo. Dilli guoská buot Suomas hubmojuvvon golbma sámegiela.
Vuosttaš muttus galgá mearridit, mat oahppolágádusat vástidit sámegielat bajásgeassima ja oahpahusa iešguđet suorggi ámmátolbmuid skuvlemis. Sámiid ruovttuguovllus dárbbašuvvojit máŋggahámiskuvlejumit, mat addet vejolašvuođa háhkat gelbbolašvuođa árrabajásgeassima bargin dahje oahpaheaddjin, vai sámegiella, sámi kultuvra ja sápmelaš pedagogihkka leat váldojuvvon vuhtii oahpuin.
Čuovvovaš muttus oahppolágádusaid suomagielat oahppolinnjáide galgá ovddidit sámegielat studeanttaide oaivvilduvvon oahppoollisvuođaid. Hohpoleamos čuolmmat leat guokte: 1) nuortalašgielat bargiid dilli ja 2) ávnnasoahpaheddjiid váilun buot sámegielain sihke vuođđooahpahusas ja logahaga ávdnasiin.
Lassedieđut: hoavda Tiina Silander (OKM), tel. 02953 30188
- Laura Arola, Čilgehus sámegielalaš oahpahus- ja árrabajásgeassinbargiid oažžašuvvamis ja skuvlenpolitihkas
- Tuuli Miettunen, Čilgehus sámi dieđus oahppamateriálain
- Helena Korpela, Sámegielalaš oahppamateriálaid máŋga muođu – Čilgehus sámegielalaš oahppamateriála dilis ja boahttevaš dárbbuin
Sämmilâštiätu vuáđumáttááttâs oppâmateriaalijn lii puárásmum – mättee sämikielâlâš máttááttâspargoviehâ annoo lase
Sämikielâi já sämikielâlii máttááttâs ovdedempargojuávkku lii porgâttâm čielgiittâs sämikielâlii máttááttâs- já arâšoddâdempargovievâ finniimist já škovlimpálgáin. Siämmást valmâštuvvojii čielgiittâsah, ete maht sämmilâštiätu uáinoo vuáđumáttááttâs oppâmateriaalijn já mii lii oppâmateriaalij tile. Čielgiittâsâid almostitij majebaargâ 1.12.
Sämmilâštiäđu oinum oppâmateriaalijn
Sämmilâštiäđu meeri suomâ- já ruotâkielâlijn vuáđumáttááttâs oppâmateriaalijn lii uccáá já tiäđu kvaliteet mulsâšuvá. Sämmilâštiätu vuáju tááláá ohtsâškode saajeest moonnâmááigán, koveh kiärduh stereotypiaid já sämikielâid já kulttuurijd čuákkejeh ohtân kiellân já kulttuurin.
Sämmilâštiäđu iä oppâmateriaalijn čoonâ Suomâ historjá já tááláá ohtsâškode uássin. Toos lasseen sämmilâštiätu kieđâvuššui ij-sämmilâš uáppee lohheeuáinust, kuás sämmilii, suomâ- tâi ruotâkielâlii máttááttâsâst orroo uáppee táárbuh finniđ tiäđu jieijâs kielâst já kulttuurist paccii huámmášhánnáá.
Vuáđumáttááttâs oppâmateriaalijd kolgâččii sämmilâštiäđu uásild ovdediđ tienuuvt, ete amnâstuvâst valdâleh sämmilijd eenâb tááláá tile peht. Ličij pyeri väldiđ huámmášumán meid uđđâsub, eromâšávt 1900-lovvoost ovdâskulij ulâtteijee historjá. Kuuvijn kalga kiddiđ huámmášume toos, ete maht sämmiliih oovdânpuáhtojeh tain. Eromâš huámmášume kolgâččii kiddiđ sárgusij raasistláid stereotypiaid já sämimááccuhij kiävtun čuovâkuuvijn.
Oppâmateriaalij sämmilâšsiskáldâsâin kieđâvušeh maŋgii sämikielâid já -kulttuurijd oovtkiärdánávt ohtân kiellân já kulttuurin. Oppâmateriaalijn kolgâččii väldiđ huámmášumán ucemustáá kulmâ sämikielâ, maid sárnuh Suomâst, já kielâjuávhui kulttuurijd, máhđulâšvuođâi mield meid eres sämikielâid, maid sárnuh sämikuávlust. Tááláin oppâmateriaalijn láá meid uccáá tuávááštiäđuh tast, ete mane sämmilij vuoigâdvuođah iä olášuu Suomâst já mane sämikielah láá uhkevuálásiih.
Oppâmateriaalij tile
Nube čielgiittâsâst suogârdâleh sämikielâlii arâšoddâdem (arâšoddâdem já kulttuur- já kielâpiervâleh), ovdâ- já vuáđumáttááttâs sehe luvâttâhškovlim teddilum já digitaallij oppâmateriaalij tááláá tile já kärttejeh uđâsmittemtáárbuid.
Sämikielâlij oppâmateriaalij pyevtitmist láá porgâm systemaatlii ovdedem- já uđâsmittempargo. Uđđâ materiaal lii pyevtittum ennuv, meid digihäämist. Materiaaltile sämikielâin eenikiellân já viereskiellân lii viehâ pyeri, veikâ stuorrâ rääigih láá-uv. Stuárráámus čuolmâ lii puárásmum materiaal já taggaar lii iänááš uási sierâ oppâamnâsij materiaalijn. Toh iä västid máttááttâsvuáváámijd. Uđđâ, máttááttâsvuáváámijd västideijee materiaal kolgâččii pyevtittiđ jotelávt. Toos lasseen materiaal váilu ollásávt huámášittee stuorrâ uásist oppâamnâsijn vyeliluokain já masa ollásávt pajeluokain. Pyeremus tile lii tavesämikielâst, hiäjumus nuorttâlâškielâst.
Luvâttuvâst lii materiaal tuš sämikielâst eenikiellân já viereskiellân já tobbeen-uv masa tuš peri tavesämikielâst. Anarâškielâst já nuorttâlâškielâst láá tuš motomeh materiaaleh.
Máttááttâs- já arâšoddâdempargovievâ finnim
Sämikielâlii máttááttâs- já arâšoddâdempargovievâ finniimist tohhum čielgiittâsâst selvân, ete sämikielâlii arâšoddâdmist já máttááttâsâst iä lah tuárvi paargon škuávlejum já sämikielâid mättee pargeeh. Tile lii siämmáš puoh sämmilij päikkikuávlu kieldâin (Ucjuuhâ, Aanaar, Iänudâh, Suáđigil) sehe päikkikuávlu ulguubeln soojijn, main sämikielâlâš arâšoddâdem já máttááttâs lii (Helsig, Oulu, Ruávinjargâ). Joba 40 % pargein váilu formaallâš tohálâšvuotâ.
Pargei váilum vaaigut meid toos, ete maht já maggaar arâšoddâdem pyehtih adeliđ. Ovdâmerkkân sämikielâlii amnâsmáttááttâs já luvâttâhmáttááttâs lii máhđuttem ovdediđ, jis iä škovlii amnâsmáttáátteijeid. Tile kuáská puoh kuulmâ Suomâst sarnum sämikielân.
Vuosâsaajeest kolgâččii meridiđ, ete moh oppâlájádâsah västideh sämikielâlij šoddâdem já máttááttâs syergi sierâ áámmátulmui škovliimist. Annojeh sämmilij päikkikuávlust ornimnáál maaŋgâhámásiih škovliimeh, moh adeleh máhđulâšvuođâ šoddâđ tohálâš arâšoddâdem pargen tâi máttáátteijen tienuuvt, ete sämikielâ, sämikulttuur já sämmilâš pedagogiik lii valdum huámmášumán uápuin.
Čuávvoo muddoost oppâlájádâsâi suomâkielâláid linjáid kalga ovdediđ sämikielâláid uáppeid uáivildum uáppuolesvuođâid. Tääl huáppust kalga tarvaniđ kyevti čuolmân 1) nuorttâlâškielâ pargei tilán já 2) puoh sämikieláid kyeskee amnâsmáttáátteijei vänivuotân vuáđumáttááttâs já luvâttuv amnâsijn.
Lasetiäđuh: hovdâ Tiina Silander (OKM), puh. 02953 30188
- Laura Arola, Čielgiittâs sämikielâlii máttááttâs- já arâšoddâdempargovievâ finniimist já škovlimpálgáin
- Tuuli Miettunen, Čielgiittâs oppâmateriaalij sämmilâštiäđust
- Helena Korpela, Sämikielâlij oppâmateriaalij maaŋgah muáđuh – Čielgiittâs sämikielâlii oppâmateriaal tiileest já puáttee táárbuin
Säʹmmlažteâtt vuâđđmättʼtõõzz mättaunnsin lij vuâmmnam – siltteeʹj sääʹmǩiõllsaž mättʼtempersoonkååʹdd taarbše lââʹss
Sääʹmǩiõli da sääʹmǩiõllsa mättʼtõõzz ooudeemäʹrttel lij raajtam čiõlǥtõõzz sääʹmǩiõllsa mättʼtõs da ouddpeâmmpersoonkååʹdd vuäǯǯamvuõđâst da škooultõsǩeäinain. Seämma ääiʹj valmštõʹvve čiõlǥtõõzz, mäʹhtt säʹmmlažteâtt kuâsttai vuâđđmättʼtõõzz mättaunnsin da mii lij mättaunnsi tuõđâsvueʹǩǩ. Čiõlǥtõõzz õlmstõʹtte mââibaarǥ 1.12.
Säʹmmlažteâđ kuâsttmõš mättaunnsin
Säʹmmlažteâđ mieʹrr lääʹdd- da ruõccǩiõllsain vuâđđmättʼtõõzz mättaunnsin lij ooccnaž da teâđ šlaaj vaajtõõlli. Säʹmmlažteâtt teäddââvv ânnʼjõž- õhttsažkååʹdd sâjja mõõnniäigga, stereotypiaid nuʹbbee kärttõõzz da sääʹmǩiõl da kulttuur õõutǩeärddâʹstte õhttân ǩiõllân da kulttuurân.
Sääʹmmteâđ jiâ mättaunnsin õhttʼted vueʹssen Lääʹddjânnam histoor da ânnʼjõž- õhttsažkååʹdd. Lââʹssen säʹmmlažteâđ ǩiõttʼtõʹlle ij- säʹmmla mättʼtõõtti lookkipositio pääiʹǩ, tâʹl ǥõs säʹmmla, lääʹdd- ruõccǩiõllsâst mättʼtõõzzâst åårrai mättʼtõõtti taarb vuäǯǯad teâđ jiijjâz ǩiõlstes da kulttuurstes päʹcce vuâmmšeǩâni.
Vuâđđmättʼtõõzz mättaunnsid säʹmmlažteâđ vueʹzzest õõlǥči ooudâs viikkâd nuʹtt, što aunstõõzzâst čuäʹjte säʹmmlaid jeänab ânnʼjõžääiʹj pääiʹǩ. Leʹčči šiõǥǥ vuâmmšed še ođđsab, jeäʹrben 1900- looǥǥâst ooudårra vuällai histoor. Kaartin âlgg ǩiddeed vuâmmšummuš tõõzz, mäʹhtt säʹmmlaid tõin čuäʹjte. Jeärbužvuâmmšõs õõlǥči ǩiddeed pirstõskaarti rasisttlaid stereotypiaid da snimldõõǥǥi sääʹmmpihttsi âânnmõʹšše.
Mättaunnsi säʹmmlažsiiskõõzzin õõutǩeärddâʹstte sääʹmǩiõlid da kulttuur täujja õhttân. Mättaunnsin õõlǥči väʹldded vuâmmša ooccmõššân kolmm Lääʹddjânnmest mainstum sääʹmǩiõl da ǩiõlläʹrttli kulttuur vueiʹtlvažvuõđi mieʹldd še jeeʹres sääʹmvuuʹdin mainstum sääʹmǩiõl. Ânnʼjõõžži mättaunnsin še tuâǥǥâʹstte čuuʹt ooccân tõn, mõõzz säʹmmlai vuõiggâdvuõđ Lääʹddjânnmest jiâ teâuddai da mõõzz sääʹmǩiõl liâ vaarrvuâllsa.
Mättaunnsi tuõđâsvueʹǩǩ
Nuuʹbb čiõlǥtõõzzâst taʹrǩstâʹlle sääʹmǩiõllsa ouddpeâmmõõzz (ouddpeâmm da kulttuur- da ǩiõllpieʹss), oudd- da vuâđđmättʼtõõzz de lookkjiškooultõõzz teâttum da digitaalai mättaunnsi ânnʼjõžvueʹjj da karttee oođeemtaarbid.
Sääʹmǩiõllsai mättaunnsi raajjmest lij tuejjuum systtemaatlaž ooudeem- da oođummuštuâjj. Ođđ aunnsid liâ raajjâm jiânnai, še digiååʹblǩest. Aunnâzvueʹǩǩ sääʹmǩiõlâst jieʹnnǩiõllân da veeʹres ǩiõllân lij eža pueʹrr, håʹt jõnn vääʹnn lij. Šuurmõs vaiggâdvuõtt lij vuâmmnam aunnâz, kååʹtt lij väʹlddvueʹss jeeʹres mättaunstõõzz aunnsin. Täk jiâ vaʹstted mättʼtemplaanid. Ođđ, mättʼtemplaanid vaʹstteei aunnâz õõlǥči raajjâd ǩirrsânji. Lââʹssen aunnâz poʹttje voops vuâmmšummšen šuurâst vueʹzzest mättaunnâz vueʹllklaassin da âlddsin voops pâʹjjklaassin . Pueʹrmõs vueʹǩǩ lij tâʹvvsääʹmest, hueʹnmõs nuõrttsääʹmest. Lookkjiškooulâst lij aunnâz pâi sääʹmǩiõlâst jieʹnnǩiõllân da veeʹres ǩiõllân da toʹben še âlddsin tåʹlǩǩ tâʹvvsääʹmest. Aanarsääʹmest da nuõrttsääʹmest liâ tåʹlǩǩ muäʹdd aunnâz.
Mättʼtõs- da ouddpeâmmpersoonkååʹdd vuäǯǯamvuõtt
Sääʹmǩiõllsa mättʼtõs- da ouddpeâmmpersoonkååʹdd vuäǯǯamvuõđâst rajjum čiõlǥtõõzzâst očndââvv, što sääʹmǩiõllsast ouddpeâmmast da mättʼtõõzzâst ij leäkku riʹjttjeeʹjen tuejjõʹsse škooultum da sääʹmǩiõlid siltteeʹj persoonkåʹdd. Tät vueʹǩǩ lij pukin säʹmmlai dommvuuʹdi kooʹddin ( Uʹccjokk, Aanar, Enontekiö, Suäʹđjel) de dommvuuʹdi åålǥpeäʹlnn tõin paaiʹǩin, koin sääʹmǩiõllsaž ouddpeâmm da mättʼtõs lij (Heʹlssen, Oulu, Ruäʹvnjargg). Kuâđđra 40% tuâjjtuejjeeʹjin liâ väjja takainallšem ââʹntemvuõđ.
Tuâjjtueʹjjeeʹji vääʹnn vaikkât še tõõzz, mäʹhtt da muʹvddem ouddpeâmm vueiʹtte uʹvdded. Ouddmiârkkân sääʹmǩiõllsa aunstõsmättʼtõõzz da lookkji- mättʼtõõzz lij samai vaikkât ooudâs viikkâd, A ǥu jiâ aunstõsuʹčteeʹlid škooulad. Äʹššvueʹǩǩ kuâskk pukid kolmm Lääʹddjânnmest mainstum sääʹmǩiõllad.
Vuõss šiâtt âlgg tuʹmmjed, kook mättstrooiʹtel vaʹsttee sääʹmǩiõllsai šõddeem da mättʼtem sueʹrj jeeʹres ämmatniiʹǩǩi škooultõõzzâst. Taarbše puõttlõttum, säʹmmlai dommvuuʹdin riâššâm määŋgååʹbleǩškooultõõzzid, kook ouʹdde vueiʹtlvažvuõđ čeäʹppâʹtted ouddpeâmmam tuâjjtuejjeeʹjen leʹbe uʹčteeʹlen. Što sääʹmǩiõll, sääʹmkulttuur da säʹmmlaž pedagogikk lij vuâmmšum mättʼtõõzzâst. Nuuʹbb šiâtt mättstroiʹttli lääʹddǩiõllsaid liinjid âlgg ooudâs viiggâd sääʹmǩiõllsaid mättʼtõõttjid õõlǥtum mättʼtõsceâlaivuõđid. Ǩiõrggubun âlgg tääʹvtõõttâd kueʹhtten väʹǯǯlõsvuõʹtte: nuõrttsääʹmǩiõl persoonkååʹdd vuâkka da 2) puki sääʹmǩiõlid kuõskki aaunâsuʹčteeʹli vänna vuâđđmättʼtõõzzâst da lookkiškooulâst mättʼtem aunnsin.
Lââʹssteâđaid: jååʹđteei Tiina Silander (OKM), tel. 02953 30188